Lääne-Virumaal Unukse külas lekkis ülemöödunud suvel mahajäetud tehasehoone katlamaja kahest masuudimahutist üks. Praeguseks on reostus koristatud ning ohtu keskkonnale ei ole.

Möödunud aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kokku ligikaudu 90 miljonit eurot, mis on ligi 7,6 miljonit eurot vähem kui aastal 2024. Kõige rohkem keskkonnatasu arvestati 2025. aastal Alutaguse vallale, Narva-Jõesuu linnale ja Saku vallale.

2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur -6,5 kraadi mõõdeti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil oli 16,3 kraadi.

Tänasest kehtima hakkavad jahieeskirja muudatused teevad karujahi täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded muutuvad mõistlikumaks ning looduskaitsealadel tekivad paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.

Iga kolmas ELi õigusaktidega kaitstud elupaik sõltub vähese intensiivsusega ehk ekstensiivsest karjatamisest. Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaate kohaselt on vaja 10–15% kogu ELi veiste, lammaste ja kitsede arvust, et säilitada ELi elupaigadirektiiviga kaitstud elupaiku ekstensiivse karjatamise abil.

XXI Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval, 18. aprillil, kui ca 2 800 veespordihuvilist paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude kui ka ilmateatega ning jagame väärtuslikku seireinfot!

Juba neljandat aastat vaatlesid vabatahtlikud nahkhiiresõbrad oma kodukeldrites talvituvaid nahkhiiri.

Keskkonnaamet alustab 15. aprillil pesitsusrahu kontrollidega, mis kestavad kuni 15. juulini. Kontrollid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.

Juba neljandat aastat vaatlesid vabatahtlikud nahkhiiresõbrad oma kodukeldrites talvituvaid nahkhiiri.

Keskkonnaamet on kinnitanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava, mis võimaldab alustada liigi taasasustamiskatset Eestis. Lagrits on III kaitsekategooria liik, kes on praeguseks Eesti loodusest kadunud.