Täna algab Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamine
Täna alustab Keskkonnaamet taas Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamist ehk tragimist. Tragimistöid tehakse sel nädalal 3.-4. juunil ning järgmisel nädalal 9.-10 juunil.
Täna alustab Keskkonnaamet taas Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamist ehk tragimist. Tragimistöid tehakse sel nädalal 3.-4. juunil ning järgmisel nädalal 9.-10 juunil.
Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus lõpetas sügisese asustamisperioodi, mille jooksul viidi Eesti jõgedesse ja rannikuvetesse kokku üle 230 000 noorkala.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 5. novembril taotlusvooru vee-ettevõtluse reformi elluviimist toetavateks arendusteks ja uuringuteks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkondade ühinemistegevusteks. Veereform on vajalik, kuna Euroopa Liidu ligi kaks aastakümmet kestnud toetusperiood Eesti veemajandusele on lõppemas.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.
Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.
Oktoobri öökülmad viisid puudelt lehed ja vaatamata alla normi jäävale sademete hulgale oli sajuta päevi Eestis vaid kolm.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb kuu esimesel kolmandikul normist kõrgem, seejärel kõigub keskmise ümber (norm 0,5..4,7°C). Sademeid on normi piires, kohati veidi vähem (norm 51..73 mm).
2025. aasta suvel testis Keskkonnaagentuur Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames uudset lahendust riiklikus elustiku seires – keskkonna DNA ehk eDNA põhist lähenemist. Metoodikat testisime seal, kus andmeid paistis nappivat, et katta lisaks ka mõningaid andmelünki.
Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani.