1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest.

18. jaanuaril 1940 teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!

18. jaanuaril 1940 teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!

Ootused veebruarile olid suured, sest senised talvekuud pole korralikku talveilma veel pakkuda jõudnud. Siiski kujunes ka viimane talvekuu paljuaastasest keskmisest soojemaks ning kuivemaks.

Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.

Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.

Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.

Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tulevad appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.

Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tulevad appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.

Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tulevad appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.