Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.

Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.Coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.

Tänasest, 4. septembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele looduskaitse tegevustele. Looduskaitse programmi taotlusvooru eelarve on 962 100 eurot, mis jaguneb kolme alamprogrammi vahel.

Kliimaministeeriumi juhitud keskkonnaprojekti „Virumaa veed puhtaks“ raames puhastatakse Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil 400 kuupmeetrit reostunud pinnast tootmisjääkidest, mis ohustavad sealset põhjavett. Puhastustöödega alustatakse augustis ning need kestavad 14 kuud.

Selle nädala teisipäeva ööl vastu kolmapäeva pääses Võrumaa loomapargis elanud poegadega emakaru oma puurist välja. Ärritunud karu muutus agressiivseks ning omanikul tuli ta enese ja oma vara kaitseks hukata. Tõenäoliselt põhjustas õnnetu vahejuhtumi loomaparki tunginud metsik isakaru.

Täna alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti tänasel avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.

2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.

Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.

Looduskaitsekoerad võivad olla suureks abiks raskesti uuritavate liikide tegevusjälgede tuvastamiseks looduses. Keskkonnaamet korraldab koos partneritega praktilise seminari, mille käigus tutvustatakse lõhnakoerte kasutamise võimalusi liikide inventuuridel ja seiretööl.