12.-19. augustil toimus üle Eesti 37 loodusretke, kus osales kokku pea 700 inimest pluss kümmekond lemmiklooma.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegi keskkonnaametile ettepaneku võtta Saaremaal enda hoole alla Viidumäe keskuse looduskaitseala kaitseväärtusi tutvustava ekspositsiooni, ent hoonele soovitab RMK leida uue peremehe.

Igal aastal korraldab Keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristamist reformimata riigimaalt. Tänavu koristatakse prügist kokku viis maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal. Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on Keskkonnaameti eelarves 30 tuhat eurot.

Vähipopulatsioonide turgutamiseks asustab Keskkonnaamet ümber 5500 jõevähki. Septembris ja oktoobris viiakse jõevähid ümber vähikatku tõttu tühjaks jäänud või seni vähkide poolt asustamata veekogudesse Pärnumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal ja Saaremaal.

Virumaa veekogude seisundi parandamisele keskenduva projekti LIFE IP CleanEST raames eemaldati Alajõelt probleemne Tamme pais (PAIS010770). Likvideerimistöid teostas OÜ Nivoo. Projekti meeskonnaga tegid head koostööd ka Tammeveski kinnistu maaomanikud, kelle meelsus oli jõeökosüsteemi hea seisundi tagamise poolt.

Neljapäeval, 28. septembril kell 13 avatakse Iisakus Tärivere mäel lendorava teemaline õpperada. Veidi rohkem kui kilomeetri pikkuse raja äärde on paigaldatud üheksa loodushariduslikku infotahvlit, millel tutvustatakse lendorava bioloogiat, tema elupaika, levikut ja kaitset.

Kogenud linnusõbrad juba teavad, millised on parimad paigad lindude vaatlemiseks. Alustaja saab aga lindude sügisrändest osa näiteks sotsiaalmeedias pilte jagades ja seeläbi rändlinde tundma õppides. Vaatluselamusi oma koduaiast või sel nädalavahetusel toimuvalt rahvusvahelistelt linnuvaatluspäevadelt EuroBirdwatch saab kogu oktoobrikuu jooksul jagada nii loodusvaatluste rakenduses kui ka selleks...

Keskkonnaagentuur vahendab oma blogis, et Euroopa Keskkonnaamet on toonud välja, et senise tempoga jätkates ei saavutata ELi elurikkuse strateegia eesmärki võtta aastaks 2030 kaitse alla vähemalt 30% Euroopa Liidu maismaast.

Eesti vetes eelmise sajandi lõpuks hävinud iidne kalaliik – tuur – sai täiendust, sest Narva jõkke asustati täna ligi tuhat noorkala. Esimesed märgistatud Läänemere tuurad lasti Eestis loodusesse 2013. aastal ja uuringud on kinnitanud, et kalad on kenasti kosunud ja kaugele rännanud.

Eestis tohib vähki püüda vaid augustikuus ning mitte kõikjal, samuti antakse suurema püügisurvega veekogudele piiratud koguses püügiõiguseid. Kahjuks on Keskkonnaamet piirangutele vaatamata avastanud viimase kolme ja poole kuu jooksul kümneid jõevähi röövpüügijuhtumeid.