Tänavu kevadel möödub sajand Peipsi suurimast üleujutusest.

Tänavu kevadel möödub sajand Peipsi suurimast üleujutusest.

Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.

Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.

2025. aasta suvel läbisin oma erialase praktika Keskkonnaagentuuri kliimaosakonnas. Praktikale läksin sooviga kogeda päris töökeskkonda ja näha, kuidas kliimaga seotud töö tegelikult käib ning õppida juurde oskusi, mida loengusaalist ei saa.

Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.

Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.

Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.