Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas avaliku turuhuvi väljaselgitamise protsessi, et kaardistada võimalikud uued huvilised riigimetsast varutud okaspuupaberipuidu biokeemiliseks või mikrobioloogiliseks väärindamiseks Eestis.
Looduskaitse arengukava aluseks on senine eelnõu - Cloned Uudis Keskkonnaminis… E, 15/08/2022 - 10:55
Põhjamaade hüdroloogiakonverentsi avapäev on pühendatud sajandipikkusele hüdroloogilisele seirele XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede… INNAR...
Maa-ameti andmetel tehti 2022. aasta juulis kinnisvaraturul 3900 ostu-müügitehingut, mida on 17 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal ning 15 protsenti vähem kui eelnenud kuul.
30.08.2022 lõppeb avalik elektrooniline enampakkumine riigivara võõrandamiseks Harju, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnas.
Õige pea muutuvad enamikus kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tingimused. Paljude inimeste jaoks tähendab see võimalust kodus biojäätmeid konteinerisse koguda.
Eesti riik teenis mullu kvoodimüügilt ligi veerand miljardit eurot Eelmisel aastal teenis Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel tulu 248 miljonit eurot. Seda raha kasutatakse näiteks üleujutusriskide maandamiseks, keskkonnahoidlike transpordiviiside edendamiseks, hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks ning jäätmemajanduse… GERLY MÄGI N, 11/08/2022 - 12:07
RMK Põlula kalakasvatuskeskus lõpetas sügisese asustamisperioodi, mille jooksul viidi Eesti jõgedesse ja rannikuvetesse kokku üle 230 000 noorkala.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 5. novembril taotlusvooru vee-ettevõtluse reformi elluviimist toetavateks arendusteks ja uuringuteks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkondade ühinemistegevusteks. Veereform on vajalik, kuna Euroopa Liidu ligi kaks aastakümmet kestnud toetusperiood Eesti veemajandusele on lõppemas.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.