Eesti Keele Instituut tegi möödunud aastal Keskkonnaametile selge keele auditi ja koolituse. Nüüd tunnustas EKI ametit eeskujuliku selge keele põhimõtete rakendamise eest.
Kõre ehk juttselg-kärnkonn on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks plaanib Keskkonnaamet moodustada kolm uut püsielupaika. Kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb loomakeste paremaks kaitsmiseks muuta, nii ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männiku liivakarjääris.
Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.
Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS valmis lahendus, mis muudab taastuvenergiat puudutavad keskkonnamõju hindamiste (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded senisest lihtsamini kättesaadavaks ja kasutatavaks.
Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.
Euroopa metsad ja maastikud seovad oodatust vähem süsinikku, mis seab ohtu maakasutuse ja metsanduse valdkonna 2030. aasta eesmärgid. Samas võib see sektor õige poliitika ja meetmete korral jätkuvalt mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, tuues ühtlasi märkimisväärset kasu inimestele ja loodusele, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) uuest raportist.
Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.
Keskkonnaagentuur ja Eesti Meteoroloogia Selts kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2024/2025. aasta Eesti ilmasündmust!
Vastavalt EEA (European Environment Agency) täna avaldatud viimastel andmetel põhinevale hinnangule vähenesid jätkuvalt enamikus EL-i liikmesriikides peamiste õhusaasteainete heitkogused, mille vähendamine on ELi õigusaktide alusel ette nähtud ja mida ka jälgitakse. Ammoniaagi heitkoguste vähendamine on aga endiselt suurem väljakutse.
LIFE WetEST loodi Lääne-Eesti vete tervise parandamiseks. Projektis tegeleme teemadega alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projektiga viiakse ellu Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. LIFE WetEST projekt kestab aastani 2033 ning selle eelarve on ligi 30 miljonit eurot.