Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.
Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti seadusandlusse üle osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu määrused. Eesmärk on vähendada tugevaima mõjuga kasvuhoonegaaside kasutust.
Kliimaministeerium tutvustas täna sinimajanduse valdkonna võtmetegijatele plaani koondada Eesti merel ja rannikul toimuvad tegevused ühtse juhtimismudeli alla, et vähendada senist vastutuste killustatust ja parandada merendusalase koostöö toimimist. Äsja käivitunud Euroopa Liidu rahastatav projekt „Eesti sinimajanduse juhtimismudel 2027+“ pakub selleks välja praktilised lahendused, mis toetavad...
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 112 looma. Algselt oli see number 84, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks 28 hunti.
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid eile, 4. detsembril kokkuleppe raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamise edasilükkamises 12 kuu võrra.
Kliimaministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et ravimite ja kosmeetika eemaldamiseks vajalik neljas puhastusaste maksab Eestile varasemate prognoosidega võrreldes poole vähem. Kuna põhilise kulu katavad „saastaja-maksab“ põhimõttel ravimi- ja kosmeetikatootjad, kerkib veeteenuse hind tarbijale tulevikus vaid mõne sendi võrra kuupmeetri kohta.
Keskkonnaagentuur koordineerib ja teostab eluslooduse valdkonnas igal aastal enam kui viiskümmend seiretööd. Sügis on meie jaoks tähtis, sest valdav osa andmestikest ja aruannetest kontrollitakse ja võetakse vastu just sügisperioodil. Nii on tänaseks vastu võetud lendorava 2022. aasta seireööde tulemused ja need ka kaardilugudesse üles saanud.