RMK võimaldab tasu eest küttepuitu riigimetsast varuda
Küttepuidu müümise kõrval pakub RMK inimestele võimalust ka küttepuitu ise varuda – osta kas raieõigust või raidmete korjamise õigust.
Küttepuidu müümise kõrval pakub RMK inimestele võimalust ka küttepuitu ise varuda – osta kas raieõigust või raidmete korjamise õigust.
Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
KIK rahastab kolme jäätmete väärindamise ja ringlussevõtu projekti 4,4 miljoni euroga. Toetusega rajatakse Narva linna plastijäätmete ümbertöötlemise tehas, taaskasutatakse uute kaubaaluste tootmisel vanu ning alustatakse trummelkompostriga köögi- ja sööklajäätmete kompostimist Väätsal.
Maa-amet on liikunud INSPIRE direktiivi ruumiandmeteenustega uuele tehnilisele platvormile. Alates 1. septembrist on teenused leitavad domeenilt inspire.geoportaal.ee.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt valiti käimasoleval kliima tippkohtumisel ehk COPil koos Saksamaaga esindama Euroopa Liitu läbirääkimisel õiglase ülemineku teemal. Eestile on see esmakordne võimalus Euroopa Liitu kõrgeimal rahvusvahelisel kliimakohtumisel esindada.
Tallinna Halduskohus jättis 14. novembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Keskkonnaamet on teinud kokkuvõtte riikliku karuputke tõrje raames tehtud töödest. Tõrjetööde tulemused näitavad, et peaaegu 98% töödest on edukalt läbi viidud. Üksikutele ettevõtetele määras Keskkonnaamet leppetrahvi tõrjetööde mittenõuetekohase täitmise eest.
Eesti ja Läti seiravad edaspidi ühiseid põhjaveekogumeid koos Eesti ja Läti piiriülesed põhjaveekogumid on heas seisus ning inimtegevus neile olulist mõju ei avalda. Septembris lõppeb Eesti ja Läti vaheline projekt „WaterAct“, mille tulemusena hakatakse ka edaspidi Eesti ja Läti ühiseid põhjaveekogumeid koos hindama. INNAR KALDLAUR K, 31/08/2022 - 11:28
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Nabala-Tuhala looduskaitsealal kaitstakse allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalset Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonda. Äsja kinnitatud kaitsekorralduskava näeb ette kaitseala veerežiimi ja poollooduslike koosluste taastamist, samuti külastustaristu parandamist.