Keskkonnaminister allkirjastas eile kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.

6. jaanuaril kell 11 ootame kõiki looduse- ja matkahuvilisi osa saama puisniiduretkest Loode tammikus, Saaremaal. Kuigi puisniitudele satutakse enim ehk suvel, kui niitu kaunistavad orhideeõied, siis lumega kaetud puud ja põõsad annavad talvisele puisniidule oma võlu.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levida.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Juba teist aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini 2024. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda ka veebikohtumisel „Algaja nahkhiirevaatleja tarkuseminutid”, kus...

Keskkonnaamet pöörab nädalavahetustel suuremat tähelepanu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuvale harrastuspüügile ning kalapüüginõuetest kinni pidamisele.

Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.

Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.