Tänavune oktoober kujunes pikaajalisest keskmisest soojemaks. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,8 kraadi, mis on 2,1 kraadi normist kõrgem.
2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutianalüüsid ja ERA5 järelanalüüsi andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt...
Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsuvad kõiki huvilisi osa võtma avaandmete häkatonist, mis toimub 29.–30. novembril Tallinnas. Eesmärgiks on leida uusi lahendusi Keskkonnaagentuuri meteoroloogia-, hüdroloogia- ja keskkonnaandmete praktiliseks kasutamiseks, et edendada ja soodustada andmepõhist otsustamist ja innovatsiooni Eesti digiühiskonnas.
Värskete laborianalüüside põhjal asub Keskkonnaamet Vormsi ja Hiiumaa rannikule jõudnud reostuse allikat otsima eelkõige viimastel nädalatel laevateel sõitnud laevade seast.
Tartu Ülikooli Tartu observatoorium koostöös Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooliga kutsub 14. novembril kõiki kaugseirehuvilisi Eesti kaugseirepäevale, kus spetsialistid saavad tugevdada omavahelist koostööd, jagada uusi kaugseireandmeid ning innustada uusi lahendusi praktikasse rakendama.
Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames viimati ilmunud ülevaade liikidest näitab, et liigirikkuse säilitamine on kriitilise tähtsusega mitte ainult looduskeskkonnale, vaid ka inimeste heaolule ja majandusele laiemalt.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.