Käesoleva töö eesmärgiks oli Rannamõisa_1 valgalal veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamimine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad. Ühelt poolt mõjutab siinse taimkatte kujunemist maakerge: veepiirilt maismaa poole eristuvad selgesti taimkatte vööndid, mille laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna kõrgusest. Teiselt poolt kujundab rannaniite inimene: koduloomi karjatades ja heina niites on taimkate hoitud madala ja liigirikkana ning loodud...
Praeguseks on selle aasta esimesed hülgekutsikad juba sündinud. Nende lapsepõlve üks osa on omapäi rannas lesimine. Sellel ajal ei tohi hülgepoegi häirida, tegelikult on kõige parem neist eemale hoida, et loomad saaksid muretult suuremaks sirguda.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede (1160) eraldumisel merest. Lõugaste soolsus sõltub ühelt poolt veevahetusest merega ja teiselt poolt sademete hulgast ning mageda vee sissevoolust. Jõgede lehtersuudmetega (1130) võrreldes tuleb siia magedat vett vähem. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku...
Indikaator näitab Eesti rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnangut eesmärgi (vähemalt hea ökoloogiline seisund) suhtes. Ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtteid on kirjeldatud indikaatori pinnaveekogumite seisund juures.
Rapla maakond Kesk-Eestis hõlmab neli maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale. Nimetatud maakond on üks selliseid, mille kliimat saab päris edukalt iseloomustada ühe, antud juhul Kuusiku ilmajaama andmete põhjal. Algust tehti ilmavaatlustega siin aga agrometeoroloogiajaamana 1920. aastal, kui...