Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas täna keskkonnaprogrammi taotlusvoorud, kust saab toetust küsida looduskaitse ja atmosfääriõhu kaitse tegevustele.

Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.

Täna, 25. märtsil teatati Keskkonnaametile, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on tekitatud maapinnale sügavad kahjustused.

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.

Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.

Juba üle 20. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Just nii läks 2023. aastal, kui teadlased avastasid seire käigus Eestile uue liigi, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.

Keskkonnaagentuur koostöös valitsemisala asutustega kogub erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ökosüsteemide kohta, mis koondab info maismaaökosüsteemide ökoloogilisest seisundist, surveallikatest ning olulisematest meetmetest seisundi säilitamiseks või parandamiseks.

Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa - küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.