Kalanduslepete eesmärgiks on koostöö kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ebaseadusliku püügiga võitlemiseks 1982. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järgi on riikidel õigus kontrollida kalapüüki nende rannikuga piirnevates vetes. Konventsiooni alusel peavad riigid kalapüügiks üksteise vetes sõlmima omavahelisi kalanduskokkuleppeid [1]. Euroopa Liit (EL) on sõlminud üle 20...

Eesti on ühinenud kõigi olulisemate globaalsete ja regionaalsete konventsioonide ning muude rahvusvaheliste lepingutega. Keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on aidata kaasa ülemaailmsele keskkonnaseisundi parandamisele, säästva arengu põhimõtete juurutamisele ning keskkonnateadlikkuse kasvule [ 1]. Rahvusvaheline koostöö looduskaitses on hädavajalik. Selle heaks näiteks on rändlindude...

Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele Maailmas on palju merede kaitse kokkuleppeid. Eesti on neist mitmetega liitunud [1]. Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele. Rahvusvahelistest konventsioonidest on olulisemad ÜRO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omad...

Eesti–Vene piiriveekogud nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd Eesti on 1995. aastast liitunud Helsingis kolm aastat varem vastu võetud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelisi järvi ja piiriveekogusid piiriülese keskkonnamõju ja -reostuse eest ning vähendada viimase mõju. Lisaks on leppe eesmärgiks veekogude...