Valitsus arvas Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja ja laiendas Lepna tammiku looduskaitseala
Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.
Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.
„Peame koos ligi kahesaja riigi esindajatega leppima kokku sammud, mis aitaksid maailma elurikkuse kriisist päästa,“ ütles ÜRO elurikkuse läbirääkimistele sõitnud keskkonnaminister.
Alates 1. jaanuarist 2024 on kõik RMK sõlmitavate kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks sõlmib RMK edaspidi kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.
Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.
Copernicuse andmebaasi ERA5 andmetel oli 2025. aasta maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Aasta oli kõigest marginaalselt (0,01 °C võrra) jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on enam kui 1,5 °C võrra kõrgem...
Keskkonnaamet kinnitas äärmiselt haruldase taimeliigi mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava. Mägi-kadakkaera levik Eestis piirdub ainult ühe loodusliku populatsiooniga. Senine kaitsekorraldus on toetanud liigi säilimist ja aidanud kaasa arvukuse suurenemisele. Lähiaastate kaitse-eesmärk on tagada, et mägi-kadakkaera arvukus ja kasvukohtade pindala säiliksid vähemalt praegusel tasemel.
Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seeläbi nende seisundit. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus lõpetas sügisese asustamisperioodi, mille jooksul viidi Eesti jõgedesse ja rannikuvetesse kokku üle 230 000 noorkala.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.
Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.