Vastavalt jäätmeseaduse nõuetele peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete omadustest, mis on olulised jäätmekäitluse seisukohast.
Keskkonnaministeerium esitas kooskõlastamiseks eelnõu, millega on kavas tõsta jäätmete ladestustasu ning luua uus, plastpakendijäätmete saastetasu.
Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.
Septembrikuu jooksul toimuvad ümarlauaarutelud jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja pakendiettevõtjatega, et valmistuda jäätmereformi eelnõu avalikule konsultatsioonile saatmiseks. Tänane ümarlaud keskendub kohalike omavalitsuste rollile.
Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise jäätmereformi eelnõu. Järk-järgult muutub jäätmete liigiti kogumine mugavamaks, omavalitsused saavad kujundada süsteemi vastavalt piirkonna vajadustele, konkurents jäätmeturul kasvab ning valdkond muutub läbi digitaliseerimise läbipaistvamaks.
Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib Kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.
Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. Teiseks paistab silma kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulga järjekindel kasv.
Keskkonnaagentuur on uuendanud jäätmemajanduse näitajaid. Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. 2017. aastal moodustas 80,4 protsenti jäätmete koguhulgast just põlevkivi tuhk. Vaatamata ajutisele vähenemisele perioodil 2018 − 2020, on põlevkivitööstuse...