Praktika on näidanud, et nimetatud seadusesätted ei ole rakendunud vajalikul tasemel, mis tagaks esitatavate andmete õigsuse.
Jäätmearuandluse peamine ülesanne on jäätmetekke ja -käitluse andmete kogumine, nende andmete töötlemine ja säilitamine.
Töö eesmärgiks on teha kindlaks praegune ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja taaskasutamine.
Teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi, suuremate linnade saastetasemete modelleerimist ja nende kajastamist õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kodulehel.
Vastavalt direktiivile 2004/42/EÜ Kehtivad alates 1. jaanuarist 2011 värvides, lakkides ja taasviimistlustoodete sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite uued piirnormid.
Antropogeenne õhusaaste on inimtegevuse paratamatu tagajärg, mille mõjud avalduvad kõige teravamalt eelkõige tiheasustusega aladel, kus inimesed pidevalt viibivad.
Eestil on tekkinud probleeme seoses Genfi piirülese kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmisega, kuna 2007. a. ületati heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.
Käesolevas töös on hajussaasteallikatena käsitletud nii transporti (teekatted), karjääre, põldusid, metsatulekahjusid, eramuid kui ka kaugkannet.
Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.
Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.