2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastase raporti kinnitusel oli aasta 2023 Euroopas üks kõige soojemaid dokumenteeritud aastaid.

Väikestel igapäevastel harjumustel võib olla suur mõju loodushoiule ja kliimamuutuste pidurdamisele. Suvi on hea aeg oma tavapärase rutiini proovile panemiseks ja uute harjumuste juurutamiseks. Siin on mõned lihtsad sammud, mis juhatavad keskkonnateadlikumale rajale. Lisaks aitavad mitmed soovitatud tegevused ka raha kokku hoida või panustavad tervislikumasse elustiili.

Keskkonnaseire üldandmestiku info

Loe kuidas kuum ilm meie tervist mõjutab, milline on sellest tulenevalt hinnanguline suremus Eestis ja mida saame teha kuumusest tingitud terviseriskide vähendamiseks.

2024. aasta kevade õhutemperatuurid, sademed, päikesepaiste, äikese ning tuule vaatlusandmete kokkuvõte.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.

Kuuse-kooreürask ( Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.

Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.