Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.

Erinevalt metsaraietest pole põllu- ja heinatööde tegemise aega võimalik pesitsusrahu huvides nihutada. Kevad-suvel, mil põllul võib leiduda pesitsejaid või poegi kasvatavaid loomi, saab põllumajanduslike töödega linnu- ja loomalastele kaasnevat ohtu vähendada tähelepanelikkuse ning loodussõbralike…

EEA (European Environment Agency) kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi seirearuande järgi ei ole Euroopa Liit (EL) hoolimata järjepidevatest edusammudest võtmevaldkondades graafikus oma 2030. aastaks seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Tuleks tõhustada samme ringmajanduse edendamiseks, elurikkuse kao tagasipööramiseks ja tarbimisjalajälje vähendamiseks.

Liisa Veskimäe räägib oma praktikast Keskkonnaagentuuris.

Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaade nendib, et metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt on vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme...

„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...

Keskkonnaportaali kaardirakenduses on nüüdsest lihtsasti kättesaadav teave Eesti vooluveekogudele rajatud paisude asukohtade ja paisude kalapääsude kohta. Keskkonnaamet ootab tagasisidet, kas kaardile kantud paisud on endiselt töökorras või juba lagunenud.

Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietööd on peatatud 25 korral, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.

Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. 22.aprillil kl 13-15 räägime põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, et mis siis põhjavett mõjutab.

Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.