Raplamaa kliimast
Rapla maakond Kesk-Eestis hõlmab neli maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.
Rapla maakond Kesk-Eestis hõlmab neli maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.
Raplamaa kliimast Rapla maakond Kesk-Eestis hõlmab neli maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale. Nimetatud maakond on üks selliseid, mille kliimat saab päris edukalt iseloomustada ühe, antud juhul Kuusiku… INNAR KALDLAUR E, 17/10/2022 - 12:22
Ringmajanduse konverents keskendub KOV-ide kitsaskohtadele Keskkonnaagentuur korraldab 16. – 17. novembril Tartus ringmajanduse väljakutsetele pühendatud konverentsi „Ringmajanduse ekspress“. Kohalike omavalitsuste ringmajanduse põhimõtete rakendamise kitsaskohtadele keskenduval konverentsil arutletakse ka, kuidas integreerida ringmajanduse põhimõtteid… INNAR KALDLAUR E, 17/10/2022 - 11:53
Rapla maakonna kliimat saab päris edukalt iseloomustada ühe, antud juhul Kuusiku ilmajaama andmete põhjal. Algust tehti ilmavaatlustega seal 1920. aastal.
Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et aasta jooksul on jäätmeveo korraldus muutunud elanikule mugavamaks 33 omavalitsuses. Lisandunud on 11 omavalitsust, kus biojäätmete äravedu on korraldatud jäätmeveo teenuste hulgas.
Keskkonnaameti algatatud või heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise aruanded ning keskkonnamõju hindamise strateegilised aruanded kolisid keskkonnaotsuste infosüsteemi. Uues registris on loodud mitmeid uusi funktsioone, näiteks on loodud kaardirakendus erinevate keskkonnamõju hindamise aktide leidmiseks. Keskkonnaameti klientidele registriga seoses lisakohustusi seega ei lisandu.
Arhitektuurikonverentsil „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ käsitletakse seda, kuidas sobitada omavahel uut hoonestust ning ajaloolist ja pärandiväärtusega keskkonda. Konverents ettekannetega nii arhitektuuri kui pärandikaitse vaatevinklitest toimub 9. detsembril Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis.
Ligi kahe aasta jooksul ei ole Kanakülla jõe kaldale ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud puhkekompleksi omanik seaduse rikkumist lõpetanud. Hoolimata Keskkonnaameti korduvatest märgukirjadest, kontrollkäikudest, silmast silma kohtumisel antud selgitustest ja korduvalt määratud sunnirahadest ei ole omanik ebaseaduslikke hooneid likvideerinud ning jätkab nende väljaüürimist. Viimase sammuna...
Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialist Peep Männil avaldas koos Toulouse´i ülikooli teadlase Nathan Ranc’iga rahvusvahelises teadusajakirjas Mammal Research ülevaateartikli Eesti šaakalitest.
Jõgeva on pea kindlasti ainus linn Eestis, mille mainimine meenutab kohe ilma – on ju seal meie külmapealinn. Talvel on harilik küsimus hommikuti: „ Aga palju Jõgeval oli?“ Tavainimesele tuleb kindlasti meelde ka ´Jõgeva kollane´, populaarseim kartulisort, mis on “tähtsal kohal ka Eesti kultuuris“, nagu tähendatakse Vikipeedias.