Keskkonnaminister Madis Kallas tutvustas täna valitsuses maapõuepoliitika elluviimise aruannet aastatel 2017-2021. Viimased viis aastat on maapõueressursse aktiivsemalt uuritud, korrastatud on ka valdkonna juhtimist.
Õhusaasteallikad jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma – punktallikad ja hajusallikad.
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.
Indikaator näitab vähemalt hea ökoloogilise seisundi saavutanud pinnaveekogumite osakaalu Eestis. Lisaks ökoloogilisele seisundile hinnatakse ka veekogumite keemilist seisundit (ohtlike saasteainete sisaldust veekeskkonnas), kuid andmete vähesuse tõttu pole keemilist seisundit siinse indikaatori kõrval arvestatud. Ökoloogiline seisund on seisundiindikaator, mille põhjal kavandatakse...
Pinnavesi on maismaavesi (välja arvatud põhjavesi) ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka territoriaalmeri. (Veeseadus)