RMK taastab tänavu ligi 2400 hektarit soid
Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.
Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.
Metsanduse selle kümnendi arengukava läks teadlaste esitatud ettepanekutega kooskõlastusringile. Lisaks kinnitas keskkonnaminister arengukava keskkonna- ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamise aruande.
UUS KESKKONNAPORTAALIS! Andmed ja kaart sektsiooni on lisandunud kalapüügi keelualade kaardikiht. Metsa kihtide komplekti on lisatud metsa kõrguskaart. Vesikonnad ja valglad sektsiooni on täiendatud hüdromeetria ja hüdrokeemia seirejaamade valglate kihtidega.
Alates 1. jaanuarist 2024 on kõik RMK sõlmitavate kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks sõlmib RMK edaspidi kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.
Keskkonnaagentuuri värskest analüüsist selgub, et kuigi jäätmeteke on Eestis kasvamas, on ringlussevõtu potentsiaal jätkuvalt kõrge. Ettevõtted saaksid oma käitlusvõimsust paremini ära kasutada, kui inimesed kodudes usinamalt prügi liigiti koguks.
Talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine
„Peame koos ligi kahesaja riigi esindajatega leppima kokku sammud, mis aitaksid maailma elurikkuse kriisist päästa,“ ütles ÜRO elurikkuse läbirääkimistele sõitnud keskkonnaminister.
Maa-ameti veebilehel on kättesaadavad Eesti-Läti piiriala koordinaatide ja kõrguste ülemineku kalkulaatorid ning kaksiklinna Valga-Valka koordinaatide ülemineku kalkulaator. Tegemist on kõrgus- ja koordinaatväärtusi ühtlustava andmestikuga, mis on vajalik eelkõige projekteerijatele ja ehitajatele piiriüleste ehitiste, nagu maanteed, viaduktid ja raudteed, rajamisel.
Keskkonnaagentuuri värskest analüüsist selgub, et kuigi jäätmeteke on Eestis kasvamas, on ringlussevõtu potentsiaal jätkuvalt kõrge.
Hommikuni kestnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu läbirääkimistel lepiti kokku, et Eesti kuus laeva saavad Loode- ja Kirde-Atlandil püüda tuleval aastal suuresti samas mahus nagu tänavu.