Anija looduskaitseala laieneb
Harjumaa Anija looduskaitseala uus kaitse-eeskiri ja kaitsekord aitavad senisest tõhusamalt hoida sealseid haruldasi liike. Selleks suureneb kaitsealuse maa pindala.
Harjumaa Anija looduskaitseala uus kaitse-eeskiri ja kaitsekord aitavad senisest tõhusamalt hoida sealseid haruldasi liike. Selleks suureneb kaitsealuse maa pindala.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja riigihanke leidmaks rohetehnoloogia arengukiirendi korraldaja iduettevõtetele fookusega materjaliteaduse, ressursside väärindamise ja kemikaalide kasutuse vähendamise teemal.
20. novembril lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutusele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks.
20. novembril lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutusele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks.
20. novembril lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutusele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks.
Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.
Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.
Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja riigihanke ajakirja Eesti Loodus väljaandmiseks. Hankeleping sõlmitakse kaheks aastaks võimalusega seda veel kaheks aastaks pikendada.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.