Kuidas taimed ja loomad saavad eestikeelse nime? Kuigi nimel on teine tähendus kui nimetusel , ei tehta neil kõnekeeles enamasti vahet. Nimi antakse tegelikule olendile, näiteks koerale Pontu või tammele Viiralti tamm , nimetus on aga üldmõiste, nagu koer või tamm. Eestikeelsed olendinimetused on terminid, mida loovad või korrastavad terminikomisjonid, näiteks eestikeelsete linnunimede komisjon...

Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus ei ole üksnes väärtus iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majanduslikku kasu. Esmapilgul võiks arvata, et kui põldude vahele jätta loodusliku taimestiku ribad, siis ei avalda sealne elustik otsest mõju põllukultuurile. Siiski on paljude uuringutega selgeks tehtud, et see elustik liigub päris usinalt ümbruskonna looduslikest elupaikadest põldudele...

Kuidas pehmendada kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale? Kliimamuutused looduskeskkonnale avalduvad enamjaolt õhutemperatuuri ja sademete ekstreemsetes muutustes: sagenevad muutlikud ilmastikuolud nagu üleujutused, kõrged temperatuurid, põuad muudavad seniseid ökosüsteeme jäädavalt. Ellu jäävad rohkem kohastumisvõimelisemad liigid (näiteks šaakal ilmub ka Eestisse) ja kaovad need, kes kohaneda ei...

Seire eesmärk on anda teavet keskkonnaseisundi muutuste kohta Eestis. Eluslooduse seire ülesanneteks on selgitada välja: liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvad muutused; maakasutuse mõju elurikkusele (näiteks põllumajanduse intensiivistumise mõju putukatele või lindudele). Liikide ja elupaikade seire ülesandeks on koguda teavet Eesti liikide, nende populatsioonide ja koosluste kohta...

Kuidas mõjutavad põllumajanduse keskkonnameetmed kimalaste arvukust? Rahva seas kutsutakse kimalasi (perekond Bombus ) maa- või metsmesilasteks, ka kumalasteks. Need putukad on hädavajalik lüli selleks, et elukeskkond ja majandus, sh põllumajandus, toimiks tavapäraselt. Vaatleme, millist kasu on toonud keskkonnameetmed, mis muu hulgas peaksid aitama säästa tolmeldajaid. Kimalased kuuluvad...