Järgmisel kolmel aastal on Eesti ÜRO veekonventsiooni eesistuja. Konventsiooni tööd ja bürood juhib Keskkonnaministeeriumi piirivete erisaadik Harry Liiv.

Porkuni , Vanaõue ja Narva jõe maastikukaitseala ning Tilga ja Kirmsi looduskaitseala said valitsuse otsusel uue kaitsekorra ja piirid.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...

KIK toetab rohetehnoloogiate prototüüpide arendamist ja piloteerimist.

Keskkonnaminister Erki Savisaar kinnitab, et Keskkonnaministeerium ei kutsu kedagi üles ahjuküttest loobuma ning lükkab ümber meedias leviva sellekohase valeinfo. Keskkonnaministeeriumi väljatöötatava toetusmeetme eesmärk pole, et inimesed enam ahju ei kütaks. Plaanitava meetmega on kavas vähendada…

2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või kõrgem (norm 4,1..6,1°C). Sademeid on normi piires (norm 27..40 mm).

Eesti ja Läti piiriülesed põhjaveekogumid on heas seisus ning inimtegevus neile olulist mõju ei avalda. Septembris lõppeb Eesti ja Läti vaheline projekt „WaterAct“, mille tulemusena hakatakse ka edaspidi Eesti ja Läti ühiseid põhjaveekogumeid koos hindama.

Täna on ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt ellu kutsutud ülemaailmne puhta õhu päev. Puhas õhk on elu alus ja nii on tänasel päeval paslik mõelda, kuidas muuta oma igapäevelu nii, et õhusaastet tekiks vähem.

Muutused jäätmekäitluses on vajalikud jäätmete ringlusse võtmiseks Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse… Andri Küüts R, 29/04/2022 - 12:04