Lääne-Euroopas hõlmatakse sellesse tüüpi üsna erinevaid luidete vahel kujunenud elupaiku: seisuveekogud, esitaimestuga alad, madalsoolapid, niisked niidud (sageli madalakasvuliste pajudega, vt. elupaigatüüp 2170), tarnastikud ja kõrkjastikud. Niisugune elupaikade mitmekesisus tingib ühtekokku ka äärmiselt mitmekesise taimestiku. Eestis tuleks sellesse elupaigatüüpi arvata veel vanade...

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-mõõkrohi, sageli koos raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke põhjaveega madalsoodes kui ka toiterikka mullaga soostuvatel niitudel. Hõlmab rohketoitelise madalsoo kasvukohatüüpi ja rohketoitelise soostuva niidu kasvukohatüüpi.

Niisuguseid paljandeid leidub Põhja-Eesti pankrannikul (klindil) – seal, kus tormilained ei küüni tavaliselt paeseinani (siit erinevus elupaigatüübist 1230), ent ka Soome lahte suubuvate jõgede – Keila, Jägala, Valgejõe, Narva jt. – kanjonorgudes ning Lääne-Eesti klindi sisemaale jäävatel paekõvikutel – Kirblas ja Saleveres. Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 4111. Paekivitaimestu kasvukohatüüp.