Riik maksab looduse kaitseks ja säilitamiseks mitmeid toetusi ja kompensatsioone. Osa neist on tegevustoetused, osa kompenseerimised koosluste majandamata jätmise eest Looduse kaitsmiseks makstakse Eestis mitmeid toetusi ja kompensatsioone nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu (EL) vahenditest. On nii tegevustoetusi (nt poollooduslike koosluste hooldamise toetus), majandamata jätmise...

Roheüritused on vähese või puuduva keskkonnamõjuga üritused. Nende raames vähendatakse ürituse tarbeks kuluvaid loodusressursse nagu vesi, toit, energia ja jäätmed [1] . Rohelise mõtteviisi kaasamine ürituste korraldamisse sai alguse 1992. aasta Rio de Janeiro konverentsil, kui täheldati, et ka üritustel on negatiivsed mõjud. See koos Agenda 21 dokumendiga lõi aluse uuenduslikele ideedele ürituste...

Üldisi eesmärke on kaks –loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna kaitsmine Eesti Vabariigi põhiseadus paneb paika üldise kohustuse kasutada loodusvarasid kui rahvuslikku rikkust säästlikult. See nõue on looduskaitseliste eesmärkide aluseks. Otseselt reguleerib looduskaitse valdkonda looduskaitseseadus. Kuidas täpsemalt loodust kaitstakse, on kirjas väga paljudes valdkondlikes seadustes...

Maismaa võõrliikidest on enamik Eestisse sisse toodud tahtlikult Igal liigil on sõltuvalt liigi omadustest ja elukeskkonnast omad võimalikud sissetulekuteed, kuid mõned levimisviisid on sobilikud paljudele liikidele. Vee võõrliigid levivad peamiselt erinevate veesõidukite (laevade) ballastvee mahutites või korpuse välispinnal. Maailmas transporditavast kaubast veetakse ligikaudu 80% laevadega...

Maastik muutub pidevalt hoolimata sellest, kas see on looduslik või inimtekkeline Loodusmaastik kujuneb nelja peamise üksteisega tihedalt seotud komponendi – maa, vesi, õhumass ja elusloodus (taimed, loomad, seened) – mõjul, sisaldades sageli ka inimtekkelisi komponente (elektripostid, teed, hooned, põllud). Poollooduslike koosluste säilimiseks on inimese sekkumine hädavajalik, kuna...

Hange on kauba või teenuse ost lepingu alusel Keskkonnahoidlik riigihange (ehk KHRH, aga ka roheline -, keskkonnasõbralik -, jätkusuutlik hange; inglise keeles green public procurement ehk GPP) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest...

Enam ei ole jahi esmaeesmärgiks liha ja nahkade varumine Ulukiks nimetatakse metslooma - looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud [1] . Praegu kehtiv jahiseadus jagab ulukid omakorda suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt...