Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani.
Keskkonnaagentuur on loonud uue tööriista, mis muudab ilma- ja keskkonnaandmete kasutamise lihtsaks ka neil, kel puuduvad IT-teadmised. Uuendus aitab andmetele ligi pääseda mugavalt kasutajaliidese kaudu ning võimaldab neid vaadata, filtreerida ja alla laadida CSV-formaadis.
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...
Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.
2026. aastal tähistab EUMETNET 30 aasta möödumist Euroopa riiklike meteoroloogiateenistuste koostöö algusest.
Eesti energeetika liigub pikkade sammudega puhtama ja väiksema heitega tuleviku poole. Selle nädala blogis vaatame keskkonnahoidliku arengu mõõdikutest peale energeetika valdkonnale.
Eesti rabad on oluliseks elupaigaks paljudele lagedust ning märgsust vajavatele kahlajaliikidele, mistõttu annab nende arvukus kiire indikatsiooni soo seisundi kohta. Mida lagedam ja märjem, seda rohkem esineb haudekoosluses ka kahlajaid.
Välitöödel Lõuna-Pärnumaal Nigula looduskaitsealal hakkas Keskkonnaagentuuri spetsialistidele silma, et seal kasvavad väga kõrged, enam kui 40 meetri kõrgused, haavad. Selgitamaks, kus need täpselt kasvavad ja kui kõrged nad on, tuli appi metsade kõrguskaart.
Vabatahtlike seirajate kaasamine aitab kaardistada talvituvate nahkhiirte levikut. Keskkonnaagentuuri uus blogilugu võtab kokku juba kolmandat aastat toimunud talvituvate nahkhiirte vabatahtliku seire tulemused. Loe lähemalt, millises maakonnas olid kõige agaramad vaatlejad ning milliseid liike märgati. Loe pikemalt: https://www.keskkonnaagentuur.ee/node/2222