Andmepõhine aruandlus tähendab, et otse ettevõtete majandustarkvarast saab vajalikud andmed turvaliselt riigiasutusele edastada. Selleks tuleb andmed standardiseerida ning luua võimekus andmete masinloetaval kujul esitamiseks ja vastu võtmiseks. Ettevõtete jaoks kelle ei ole mõistlik või kes ei soovi otse tarkvarast andmeid esitada jääb alles võimalus andmete esitamiseks iseteeninduskeskkonna või...

2019. aastal koostatud ülevaade metsaökosüsteemi seisundi indikaatoritest riiklike keskkonnaseirete põhjal.

Metsamaa, sh kaitsealuse metsamaa pindala arvutamiseks on erinevaid võimalusi, olenevalt eesmärgist võib kasutada nii SMId kui Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmeid. Seletame, millisel juhul millist varianti kasutatakse ning kui palju (kaitsealust) metsamaad Eestis on.

2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu, mille tulemuste põhjal paigutus 74% Eesti põhjaveekogumitest heasse seisundisse (nendest heas, kuid ohustatud seisus oli 43%) ning 26 % põhjaveekogumitest oli hinnatud halba seisundisse.

Indikaator näitab Eesti rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnangut eesmärgi (vähemalt hea ökoloogiline seisund) suhtes. Ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtteid on kirjeldatud indikaatori pinnaveekogumite seisund juures.

Indikaator näitab vähemalt hea ökoloogilise seisundi saavutanud pinnaveekogumite osakaalu Eestis. Lisaks ökoloogilisele seisundile hinnatakse ka veekogumite keemilist seisundit (ohtlike saasteainete sisaldust veekeskkonnas), kuid andmete vähesuse tõttu pole keemilist seisundit siinse indikaatori kõrval arvestatud. Ökoloogiline seisund on seisundiindikaator, mille põhjal kavandatakse...

Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri...

Suurem osa tekkinud reoveesette kogusest leiab kasutust põllumajanduses. Töödeldud reoveesetet taaskasutatakse ka haljastuses, rekultiveerimisel, põllumajanduses ning biogaasi tootmisel. Kokkuvõtvalt leiab taaskasutuse üle 90% reoveesettest.

Heitveega keskkonda juhitud koormused on stabiliseeruvas langustrendis. Mõõtmiste algusest on koormused alanenud mitmekordselt.