Eesti metsandus on olnud alates 1960. aastatest jätkusuutlik, metsade pindala ja tagavara on olnud pidevalt kasvav. Peamiseks puiduvarumisviisiks raieküpsetest metsadest on hemiboreaalses vöötmes asuvas Eestis lageraied. Lageraiete negatiivse mõju vähendamiseks asuti viimasel poolsajandil rakendama järjest karmimaid piiranguid lageraielankide suurusele.
Aruanne kirjeldab ja analüüsib varem avaldatud uurimuste põhjal raiesmike suuruse mõju: metsade uuenemisele ja uuendamisele; metsade elurikkusele; metsamajandamise tulususele. Esitatakse varasemate teadustööde põhjal soovitused raiesmike suuruste muutmisega seotud ohutegurite, nende leevendamisvõimaluste ning uurimisvajaduste kohta.
Märksõnad: metsamaa, tootlikus, raie- ja metsauuendamistööd, riskifaktorid, ökoloogiline mõju, erosioon, soostumine, mikrokliima muutus.