Ökoloogiline kooslus on komplekt suhteliselt sarnaseid liike sarnastes ökoloogilistes tingimustes Erinevatele ökoloogilistele tingimustele vastab erinev komplekt sobilikke liike. Koosluste suurem mitmekesisus tähendab seda, et maastikus on koos suurem hulk liike.

Eestis leidub hinnanguliselt enam kui 40 000 liiki Looduse süstemaatika aluseks on eeldus, et elusolendid moodustavad üksteisest suuremal või vähemal määral erinevaid üksusi – taksoneid. Keskne takson ehk süstemaatika põhiüksus on liik. Liik on kogum üksteisele teatud viisil sarnaseid organisme. Liigid on võimelised omavahel järglasi andma, kuid ei suuda üldjuhul järglasi anda teise liiki...

Eesti on asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril, mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne- ja idapoolsete aladega rohkem Eestis on teada eElurikkuse andmetel enam kui 30 000 liiki, hinnanguliselt aga rohkem kui 40 000 liiki. Nende kohta käiv pidevalt kaasajastatav teave on koondatud ühtsesse andmebaasi PlutoF (veebiväljundiks on portaal eElurikkus), mille järgi on seisuga 22.02...

Eesti viienda piirkondliku ohustatuse hindamise käigus (2017–2019) hinnati üle 13 500 liigi Punane nimestik on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta. Punane nimestik (varem ka nimetusega punane raamat) aitab teadlastel ja looduskaitsjatel paremini planeerida liigikaitselisi tegevusi ning hinnata nende tulemuslikkust. Ohustatuse hindamine on elurikkuse...

Eesti kaitsealused liigid jaotatakse nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud natuke üle 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud ligi 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet...