Aastakümneid on põlevkivitööstuse jäägid ladestatud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tööstusjäätmete prügilasse.

AS Kunda Nordic Tsemendi teadus- ja arendustegevus alternatiiv- ja jäätmekütuste kasutuselevõtmiseks tsemenditootmisel on kestnud alates 2000. aastast.

Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.

Ida-Virumaal paiknevad Eesti suurimad tööstuspiirkonnad. Paraku kaasnevad suuremahulise tööstusega reeglina mitmesugused elukvaliteeti halvendavad keskkonnaprobleemid.

Õhusaasteallikad jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma – punktallikad ja hajusallikad.

See töö viitas Eestis PCB-dega seonduvate probleemide olemasolule ning pani aluse edasiseks PCB-sid sisaldavate seadmete inventariseerimiseks.

Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu.

Mõne viimase aasta jooksul on Muuga ja Maardu piirkonnas pidevalt kasvanud kaebuste arv halva õhukvaliteedi, täpsemalt ebameeldiva lõhna üle.

Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed.