Valitsus kinnitas järgmise aasta eelarve, milles on ette nähtud elurikkuse kaitseks kehtestatud looduskaitsepiirangute kompensatsiooni tõus maaomanikele ning mitmete liikide ja elupaikade seisundi parandamine.
Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM merenduse töögrupp vaatas läbi laevanduse keskkonnamõju uuringud eelmise aasta kohta. Võrreldes 2020. aastaga heide veidi kasvas, kuid merre lasti vähem reovett ja veealuse müra tase alanes.
Purtse jõe valgalal jääkreostuse likvideerimise projektiga rajati kalastiku elutingimuste parandamiseks 45 kudepadjandit kogu pikkusega 3,6 kilomeetrit. Ehkki tegu on peamiselt forellipiirkonna jõgedega, sobib korrastatud elukeskkond ka jõesilmule, haugile, lutsule ning veel mitmele kalaliigile.
Tartu Ülikooli teadlaste esialgne analüüs näitab, et Eesti metsade olukorda hindava iga-aastase uuringu – metsainventuuri (SMI) alusandmed ja metoodika on tervikuna usaldusväärsed.
Lähinädalatel kohtub Keskkonnaministeerium kohalike omavalitsustega, et saada tagasisidet metsanduse selle kümnendi arengukavale. Lisaks räägib RMK oma senisest kogemusest kogukonnametsade majandamiseks kohalike elanikega kokkulepete sõlmimisel. Igal infopäeval toimub ka arutelu, milline on omavalitsuste ootused metsanduse tulevikust ja kogukonnametsi puudutavast seadusemuudatusest.
Praegu on heas seisus pooled Eesti pinnavee- ja kolmveerand põhjaveekogudest. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas tegevuskava, mille järgi vajavad Eesti veekogud lähiaastail 850 miljoni eurost investeeringut.
Kas oled märganud tänavu mõne tubli noore pingutust looduse kaitseks? Või kuulnud hoopis tuntud inimesi ärgitamas meid kõiki veelgi keskkonda säästvamalt käituma? Aita meil nad üles leida!
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud uus, Eesti eripärasid arvestav arvutusmudel, mis aitab siinsetel ettevõtetel ja organisatsioonidel hinnata oma kasvuhoonegaaside jalajälge.
Et ühisveevärk ja -kanalisatsioon töötaksid Eestis tõrgeteta ning inimestele taskukohase hinnaga ka tulevikus, peavad väikesed vee-ettevõtted mõtlema liitumisele, soovitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
Eesti inimesed on tublid elektroonikajäätmete korduskasutajad, kuid hoiavad katkisi telefone, arvuteid, juhtmeid ja köögitehnikat asjatult kaua kodus. Mugavaim viis jäätmeks muutunud seadmetest vabanemiseks on viia need tagasi kodulähedasse kauplusesse.