Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“.

Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.

Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele.

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.

Aastakümneid on põlevkivitööstuse jäägid ladestatud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tööstusjäätmete prügilasse.

AS Kunda Nordic Tsemendi teadus- ja arendustegevus alternatiiv- ja jäätmekütuste kasutuselevõtmiseks tsemenditootmisel on kestnud alates 2000. aastast.

Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.

Ida-Virumaal paiknevad Eesti suurimad tööstuspiirkonnad. Paraku kaasnevad suuremahulise tööstusega reeglina mitmesugused elukvaliteeti halvendavad keskkonnaprobleemid.

Õhusaasteallikad jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma – punktallikad ja hajusallikad.