Kuna ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on üks jäätmete taaskasutuse viise, ongi käesolev töö suunatud jäätmete põletamisvõimaluste väljaselgitamisele Eestis.
See töö viitas Eestis PCB-dega seonduvate probleemide olemasolule ning pani aluse edasiseks PCB-sid sisaldavate seadmete inventariseerimiseks.
Õhusaasteallikad jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma – punktallikad ja hajusallikad.
Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed.
Euroopa Liidus jõustus 1996. aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal loodi raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.
Ida-Virumaa tervikuna ja Kohtla-Järve linn on ajalooliselt kujunenud oluliseks tööstuspiirkonnaks Eestis.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.
2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.