„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...

Keskkonnaameti järelevalve tegutseb igapäevaselt selle nimel, et inimeste keskkonnateadlikkus oleks suurem. Inimesed vajavad erinevate nõuete ja kohustuste osas mõistmist, miks need on olulised, kui mõistmine tekib, siis paraneb ka õiguskuulekus. Enamus rikkumisi on läbi keskkonnateadlikkuse kasvu ennetatavad.

Keskkonnaagentuur tegi kokkuvõtte kormoranide 2023. aasta arvukusest.

Veebruari lõpus sai Kliimaministeeriumis heakskiidu ainulaadne pilootprojekt „Avatar“, mille raames hakkab Eesti Geoloogiateenistus uurima Eestis veel vähe levinud geotermaalenergia lahendusi.

Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha ülevaade. Enamikus kohtades Eestis algas talv 14.–25. novembril, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember– 3. jaanuar. Klimaatiline päristalv algab püsiva lumikattega, millega kaasneb külmailmade sagenemine.

KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu: senise üksikute säilikpuude jätmise valdava praktika asemel võiksime enam jätta metsa ökosaari, et raie mõju ümbritsevale keskkonnale oleks võimalikult väike.

Lihtsam on süüdistada inimest valetamises, keerulisem on teha tegelikud asjaolud selgeks. On lugeja otsustada, kas Saarnakile ja Hiiumaale oleks kasulikum ajutine lahendus või pika vaatega tehtud otsus, mis võtab arvesse kõigi osapoolte huvisid.

Kolmapäeval, 6. aprillil korraldasid Eesti keskkonnaministeerium ja Läti rahandusministeerium ühise veebikonverentsi, kus tutvustati kestliku arengu rahastamise edendamiseks tehtavaid pingutusi.

Kliimamuutuste vähendamiseks ja selle tagajärgedega hakkama saamiseks peame tegema mõningaid muudatusi oma elukorralduses. Kõigi osapoolte vajadustega arvestamiseks on kliimaseaduse loomisel käima lükatud üks Eesti seadusloome ajaloo suurimaid kaasamisprotsesse, kus saab kaasa rääkida iga Eestimaa inimene.

Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.