Käesoleva töö eesmärk oli hinnata korduva kõrgveetaseme poolt mõjutatud rannikualasid ning määratleda korduva suurveega alad sisemaal.
Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2016-2019 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.
Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang on veekogumite seisundi hinnangu andmist toetav näitaja, iseloomustades kogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.
Saasteainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas saasteainete sisalduste aegridades esineb süstemaatilisi muutusi, mis viitavad suundumusele.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Käesolevas aruandes uuriti põhja- ja pinnaveest leitud pestitsiidi (glüfosaat ja selle derivaat AMPA) ja nitraatiooni võimalikke allikaid nitraaditundlikul alal (NTA).
Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.
Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.
Värskest 2023. aasta Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on kaitse all 23,4 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,8 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning eelmisel aastal moodustati neli uut looduskaitseala.
Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.