Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Lääne-Eestis ja saartel enam kui 200 hektaril elurikkaid puisniite ja rannaniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu pool miljonit eurot.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vääna_1 pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile.
Töö lähteülesanne nägi ette ihtüoloogiliste uuringute läbiviimise ja rehabilitatsioonimeetmete määratlemise kolmes jõelõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-46,7 km suudmest.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Liivi_21 vooluveekogumi kesise seisundi põhjused. Tingituna 2022. aasta halvast seisundist on tekkinud vajadus Liivi_2 vooluveekogumi veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamiseks koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Vee taaskasutamine on paljudes kuivemates riikides olnud tavapraktikaks aastakümneid, samas suunas liigub nüüd ka Eesti. Valitsuse täna heaks kiidetud veeseaduse muudatus loobki eelduse Eestis vee taaskasutuseks.
Kaardilugu on toetavaks abivahendiks perioodi 2022-2027 veemajanduskavadest lühiülevaate saamisel ja tutvustab pinna- ja põhjavee seisundit ning selle seisundi parandamiseks kavandatud meetmeid.
Traditsiooniline õpetajate, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialistide, loodusretkede juhendajate, omavalitsuste keskkonna- ja planeeringuspetsialistide sügisvaheajal peetav kohtumine ehk keskkonnahariduse konverents toimus seekord 25.-26. oktoobril 2023 Tallinnas. Konverentsi teemaks oli küsimus „Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?“. Järelevaadatav on vaid konverentsi esimene päev.
Traditsiooniline õpetajate, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialistide, loodusretkede juhendajate, omavalitsuste keskkonna- ja planeeringuspetsialistide sügisvaheajal peetav kohtumine ehk keskkonnahariduse konverents toimus seekord 25.-26. oktoobril 2023 Tallinnas. Konverentsi teemaks oli küsimus „Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?“. Järelevaadatav on vaid konverentsi esimene päev.
Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mis näeb ette, et seitsme aasta pärast peab looduse kehv seisund olema paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määruse jõustumisel saavad loodust taastavad toimetamised hoogu juurde üle Euroopa ning Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisel ning kalade kudealade ja...
Oktoobri lõpuks valmis Maadevahe jõe uus säng, mille abil suunati jõe vesi reostusest mööda.