Ülevaate andmiseks olemasolevate tuuleparkide kohta saadi rajatud tuulikute andmed Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust ja võimsuste arvutamisel kasutati Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud andmeid
Käesolev uuring annab ülevaate Eestis biomassi põletamisel tekkivates põhja- ja lendtuhkades sisalduvate dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide sisaldustest ning võrdleb nende tuhkade vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.
Eestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises.
Käesolev segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu lõpparuanne esitab lühikokkuvõtte aastatel 2019 ja 2020 läbi viidud üleeestilise sortimisuuringu tulemustest.
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Kaardilugude kogumik „Ulukiasurkondade seisund“ on ajakohastatud uute seireandmetega. Kogumikus on lühikokkuvõtted jahiulukite asurkondade seisunditest ja seireandmed on visualiseeritud interaktiivsete kaartide-graafikutega. Kaardilugusid uuendatakse iga-aastaselt seiretulemuste põhjal.
Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.
Värskendatud hinnangud tuuleenergeetika planeeritud arenduste tootmisvõimsusele.
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.