Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.

Uluksõraliste rakendusuuringute teemad keskendusid elupaigakasutusele eri aastaaegadel, asustustihedusele, kahjustuste hindamismetoodikatele, haigustekitajatele ja viljakusele ja seiremetoodikate parendamisele.

Siia koondatakse rakendusuuringute aruanded, mis käsitlevad väikekiskjaid ja nendega seonduvaid probleeme.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.

Juhis koondab tuuleparkide arendusalade erinevate loodusväärtuste ja keskkonnanäitajate uuringute ja järelseirete metoodikad, et arendajal ja tööde tellijal, pakkumisi tegeval ja töid teostaval eksperdil ning uuringu/seire aruande kooskõlastajal ja hindajal oleks ühtne Eestis kasutatav standard, millest lähtuda.

Kokkuvõte tugineb eelretsenseeritud teaduskirjanduses avaldatule, võimalusel on meetme tõhususele (või sobimatusele) antud ka hinnang. Lisaks on kaasatud meetodeid, mida on soovitatud n-ö hallis kirjanduses (eelretsenseerimata rakendusuuringud) ja mille autorid on valdkonna või liigirühma spetsialistid ning nende pakutud meede on tänaste teadmiste kohaselt asjakohane.

Käesolevas aruandes analüüsiti pool-looduslike koosluste hooldamise toetuse mõju elurikkuse näitajatele riikliku keskkonnaseire raames.

Meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta.

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.