Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruanne
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km 2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta.
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta.
Kunda jõega seotud olulised kaitsemeetmed Kunda jõe hoiualal ja Sirtsi looduskaitsealal.
Töö eesmärgiks oli vastavalt lähteülesandele kaardistada Keila jõe ning selle lisajõgede ja alates 8 km 2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgaladel olevate reostus allikate koormuse mõju Keila jõe valgalal. Tegemist on pilootprojektiga, mille tulemusena valmivat koormuse hindamise metoodikat on kavas kasutada ka ülejäänud mitteheas seisundis olevate veekogude valgaladel tekkiva...
Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C ehk 1,9 °C võrra pikaajalisest keskmisest madalam. Kolmest talvekuust oli keskmisest soojem vaid detsember.
Uuringu eesmärgiks oli hinnata metsa- ja puidusektori ettevõtete majandustulemuste põhjal sektori panust Eesti majandusse, sh loodavat otsest ja kaudset lisandväärtust.