Antropogeenne õhusaaste on inimtegevuse paratamatu tagajärg, mille mõjud avalduvad kõige teravamalt eelkõige tiheasustusega aladel, kus inimesed pidevalt viibivad.
Eestil on tekkinud probleeme seoses Genfi piirülese kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmisega, kuna 2007. a. ületati heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.
Käesolevas töös on hajussaasteallikatena käsitletud nii transporti (teekatted), karjääre, põldusid, metsatulekahjusid, eramuid kui ka kaugkannet.
Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.
Eesti on alates 2007. aastast ületanud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis kokku lepitud heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.
Antud töö valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel, et leida erinevate põllumajanduskultuuride viljelemisel tekkivate kasvuhoonegaaside keskmised väärtused Eestis.
1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.
Töö eesmärgiks on esitada soovitused päevaliblikate seire valimi laiendamiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni senisest suurema arvu alade ja koosluste kohta ning kirjeldada muutusi päevaliblikate kooslustes riigis tervikuna.
Käesolevas analüüsis on võrreldud erinevate andmeallikate põhjal saadud metsaelupaikade seisundi üldhinnanguid - kasutatud on nii elupaigainventuuride andmebaasi andmeid kui ma metsaelupaikade seire andmeid.
Käesoleva projekti eesmärgiks on anda ülevaade hetkeolukorrast raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumise kohta Eesti päritolu puidus.