Kuidas on maavarade kaevandamine muutnud maastikku ja loodust, kirjutab maapõuebüroo juhataja Martin Nurme mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".
Alates 19. maist on avastatud Vormsi ja alates 22. maist Hiiumaa rannikutelt masuudile iseloomulikke reostuse tükikesi.
Kontrollkäikudel Hiiumaa rannikulähedastele laidudele ning Matsallu keskkonnainspektorid uut massilist reostust või masuudiga määrdunud linde ei avastanud.
Viimase nädala jooksul on Saaremaa loodeosas märgatud rannikul umbes sentimeetrise läbimõõduga heleda materjali tükikesi. Laborianalüüs näitab, et tegu on tahke rasvaga, mis väikeses koguses keskkonnale ohtlik ei ole.
Käimasolev looduskaitsekuu ja selle juhtmõte – püsiv ja muutuv Eesti looduses – kutsub üles meie looduse käekäiku märkama ja mõtisklema inimese rolli üle neis arengutes. Loe Rainer Vakra arvamuslugu, mis ilmus 25. mail Maalehes.
Käesoleva aasta maikuus on Toila vallas Konju külas Ahtme metskonna aladel toimunud seitse turbase pinnase põlengut, millele Päästeamet on kulutanud nii tööjõuressursse kui ka maksumaksja raha. Kuna pea kõikide sündmuste puhul on põhjuseks mootorsõidukitest tingitud põlengud, sulgeb RMK viimastele ligipääsu.
Tänastel talgutel said Vormsi ranniku kriitiliselt reostatud alad masuuditükkidest puhtaks.
Looduskaitsekuul "Püsiv ja muutuv Eesti looduses" kirjutas muutustest puisniitudel looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Kaidi Silm.
Selleks, et meil oleks kvaliteetset joogivett ka edaspidi, peame majandustegevust arendades üha hoolikamalt jälgima keskkonnanõuetest kinnipidamist. Siis kui kaev on kuiv, vesi halva maitsega või kraanis ei ole enam normaalset veesurvet, on juba liiga hilja mõelda vee säästlikule kasutamisele, kirjutab Keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi.
Värskete laborianalüüside põhjal asub Keskkonnaamet Vormsi ja Hiiumaa rannikule jõudnud reostuse allikat otsima eelkõige viimastel nädalatel laevateel sõitnud laevade seast.