Sellest aastast saab metsa kirjeldavaid andmeid metsaregistrisse esitada sinult erametsaomaniku kinnitusel. See on järjekordne samm, kaitsmaks metsaomanikke müügisurve eest.
Suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur, kes annab oma blogis ülevaate suurkiskjate seire olemusest ja kummutab mitmeid väärarusaamu.
Keskkonnaagentuur pani kokku eelmise aasta ilmaülevaate. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelmine aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.
Jaanuar 2023: keskmine õhutemperatuur on normi lähedane või veidi madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).
Keskkonnaminister allkirjastas eile kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.
Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.
Veebruari lõpust kasutab Keskkonnaagentuur oma töös EUMETCast Terrestrial teenust, mille kaudu saame ilmaprognooside ja –hoiatuste koostamiseks vajalikke satelliitandmeid.
Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.