Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et inimesed oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Sünoptikud annavad talviseks laulupeoks ehk Tartu maratoniks teada, millist ilma on oodata Lõuna-Eestis selleks nädalavahetuseks.
Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.
Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.
Ringmajanduse ärimudelil põhinev toodete ringlussevõtt, parandamine, korduskasutamine ja materjalitarbimise vähendamine toetaks Euroopa jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel.
IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.
Aadressiandmete korrastamise projekt lõppes edukalt Maa-ameti ja kohalike omavalitsuste koostöös aastatel 2014-2021 toimunud aadressiandmete korrastamise projekti käigus sai korda 94% omavalitsustele parandamiseks saadetud esmatähtsatest andmetest. Aadresside korrastamine oli vajalik kõikide andmekogude andmekvaliteedi tagamiseks. Näiteks kasutati… Anu Ots N, 03/02/2022 - 11:38