Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“.
Alates sellest aastast on Keskkonnaagentuuris kogutav jahistatistika kättesaadav ka interaktiivsel kaardil ja graafikul. Uus lahendus annab paari hiireklõpsuga ülevaate huvipakkuva uluki küttimisest maakondade ja jahipiirkondade kaupa ning koheselt ka trendid aastate lõikes.
Igal aastal märtsis tähistame koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Sellel aastal peame auväärset 150. aasta juubelit.
Iga aasta 23. märtsil tähistab kogu maailm meteoroloogiapäeva. Kuna ilm, kliima ja veeringlus ei tunne rahvuslikke ega poliitilisi piire on rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas hädavajalik. See filosoofia on juhtinud maailma meteoroloogiakogukonna tööd juba 150 aastat.
Palju räägitakse sellest, et peame saama ringmajandavaks ühiskonnaks. Kuid mida see tähendab? Tänases blogiloos räägib keskkonnaminister Madis Kallas kuidas tema rakendab ringmajanduse põhimõtteid.
Olete oodatud ELME projekti avalikule seminarile, mis on suunatud kõigile, kes on huvitatud uusimatest teaduspõhistest arengutest Eesti maismaaökosüsteemide hüvede hindamisel ja kaardistamisel.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.
Nendele küsimustele leiab vastuse meie tänasest blogipostitusest.
Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit.
Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.