Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
Ärgitada elanikke avastama meie Lääne-Eesti biosfääriala looduse väärtusi, paiku ja liike, mida või keda varem pole kohatud.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) täiustas metsamaterjali kestvuslepingutega müügi juhendit ning pakkumiste hindamise metoodikat. Muudatuste eesmärk on suurendada veelgi pikaajaliste raamlepingute läbipaistvust ja võrdsemat kohtlemist.
Kliimaministeerium kinnitas jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate arendamise toetuse tingimused, mis annab ettevõtetele hoogu ringmajanduse arendamiseks ja aitab ellu viia jäätmereformi.
Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandudes võivad tulevikus olla elektri hinnad odavad või suisa miinusmärgiga, päikeselistel tundidel suudame taastuvelektrit juba ka praegu eksportida. Nendel tundidel, mida ilm ei soosi, on vastupidi. Kas elektri salvestamise tehnoloogia on juba piisavalt tasku- ja asjakohane ning aitaks hinnahüppeid tasandada, räägib Eesti Taastuvenergia Koja juht Silver Sillak.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.
Otseülekannet arutelust saab vaadata Riigikogu veebilehel ja FB lehel. Arutelu koosneb neljast ettekandest, igaühe järel on küsimuste ja vastuste voor.