Postimehe metsaandmete tõlgendus on eksitav
Keskkonnaagentuuri vastus 24. septembril 2024 Postimehes ilmunud artiklile „Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud“ 24. september 2024
Keskkonnaagentuuri vastus 24. septembril 2024 Postimehes ilmunud artiklile „Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud“ 24. september 2024
Keskkonnaagentuur uuendab oma radarivõrku kaasajastades Harku ilmaradari tehnoloogiat. Kaasaegse tehnoloogiaga radar võimaldab suuremat mõõtetundlikkust ja -täpsust, mis parandab kogu Eesti jaoks ilmaprognooside kvaliteeti.
Täna, 27.09 toimub Pernova Loodusmajas projekti „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“ avakonverents, kus räägitakse üleujutuste põhjustest, maandamismeetmetest ning hoiatuste andmisest ja tegutsemisest päris üleujutuse korral. Bussiekskursioon viib huvilised ka 2005. aasta Pärnu jaanuaritormi radadele.
Keskkonnaagentuuri uuelt töölaualt nähtub, et kaitstavatel aladel on enim merealasid ning maismaal erinevatest kõlvikutüüpidest metsa ja rabasid.
Hoone ehitamine, kasutamine ja lammutamine avaldab suurt mõju keskkonnale ja kliimale, kuid targad renoveerimisvõtted, mis keskenduvad energia ja ressursside tõhusale kasutamisele, võivad aidata Euroopal suurendada elamumajanduse jätkusuutlikkust, märgib täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruanne.
Selle aasta soe ja rahulik septembriilm on toonud meile muu hulgas erakordselt sooja merevee, mida on näha ka viimastelt satelliidipiltidelt.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Kuni 11. oktoobrini on võimalik kandideerida Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) lühiajaliste kliimamõjurite inventuuri puudutava metoodikaaruande „2027 IPCC Methodology Report on Inventories for Short-lived Climate Forcers“ autoriks või toimetajaks.
Looduskaitsekuul "Püsiv ja muutuv Eesti looduses" kirjutas muutustest puisniitudel looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Kaidi Silm.
Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.