Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.

Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.

Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.

Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.

Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.

Eesti jaoks on välja töötatud uus tuleohukaart, mis pakub detailsemat infot tuleohu ja selle muutuste kohta. Keskkonnaagentuur värskendab kaarti igapäevaselt. Lisatud on kolme järgneva päeva prognoos.

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade Eesti metsadest.

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade Eesti metsadest.

Milliseks kujunes 2024/2025 jäähooaeg.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.